Vaktsineerimine

Gripivastane vaktsineerimine

 

Gripp on sügis-talvisel külmetuste perioodil leviv viirushaigus, mille põdemine võib kulgeda väga raskelt. Grippi haigestumist ja raskete tüsistuste teket saab ära hoida või haiguse kulgemist kergendada vaktsineerimise teel. Mida rohkem on kollektiivis gripi vastu vaktsineeritud töötajaid, seda väiksem on tõenäosus gripiviiruse levitamiseks ja haigestumiseks.

Gripi vastu vaktsineeritakse kord aastas, soovitavalt vahemikus oktoobrist detsembrini, kuna siis jõuab  õigeks ajaks  tekkida vaktsineerimise järgne immuunkaitse.

Soovitame end gripi vastu vaktsineerida kõigil tööl käivatel inimestel, eriti aga nendel, kes töötavad suurtes ettevõtetes, suhtlevad otse paljude klientidega, reisivad palju – viibivad lennujaamades, sadamates, nendel, kes töötavad lasteasutustes, koolides, tervishoiuasutustes, aga ka nendel, kel on immuunsus langenud kas kroonilise haiguse või kurnatuse tõttu.

Vaktsineeritakse oktoobris-detsembris ning kaitsev mõju on sügisest kevadeni sellel hooajal levivate gripi tüvede vastu. Järgmisel sügisel tuleb teha uus vaktsineerimine.

Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud arstid ja õed.

 

Hind: 19 EUR

 

B-hepatiidi vastane vaktsineerimine

 

B-hepatiit on viirushaigus, mis levib vere teel – seda nii vereülekandel kui hepatiidiviirusega saastunud materjalide kaudu (nt torkevigastused, uimastite süstimine ühise nõelaga, tätoveerimine, meditsiinilised protseduurid ebapiisava nakkuskontrolliga riikides), naha ja limaskesta mikrotraumade kaudu, sugulisel teel. Nakatumiseks piisab silmaga nähtamatust verekogusest.

B-hepatiit on krooniline maksapõletik, mis võib viia maksatalitluse häireteni ja raskematel juhtudel maksavähini. Osal B-hepatiidiviirusesse nakatunutest maksakajuhustust ei teki, kuid nad jäävad viirust eluaeg kandma ja on nakkusohtlikud.

B- hepatiidi vastu peavad olema vaktsineeritud vere ja verekomponentidega kokku puutuvad meditsiinitöötajad sh arstiteaduskonna raviosakonna üliõpilased ja meditsiinikoolide õpilased; riskikäitujatega tegelevad sotsiaaltöötajad; päästeameti ja politseitöötajad, kes otseselt osalevad päästetöödel ning võivad kokku puutuda verega; vanglatöötajad, kes otseselt puutuvad kokku vangidega.

Piisav kaitse B-hepatiiti nakatumise vastu tekib reeglina 3 doosi järgselt (pärast esimest vakstsineerimist 1 kuu pärast teine doos, seejärel 6-9 kuu möödudes kolmas doos). Suure riskiga töötajatel soovitame peale kolmanda doosi tegemist määrata kaitsekehade tiiter, et olla kindel tekkinud immuunkaitse tugevuses.

NB! peale 1990.a sündinutel, kes ei tea oma immuniseerimise ajalugu, soovitame määrata enne vaktsineerimist B-hepatiidi antikehade tiitri, kuna nendel võib olla tehtud vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames.

 

Hind: 30 EUR

 

A-hepatiidi vastane vaktsineerimine

 

A-hepatiit on A-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik (kollatõbi). A-hepatiidi viirus on püsiv viirus, mis säilib mitu päeva nt toiduainetes. A-hepatiidi viirused levivad fekaal-oraalsel teel e nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt pindadele, esemetele ning edasi suhu. Levik toimub ka saastunud toidu ja veega, doonorivere ja veretoodetega, sugulisel teel, ühiskasutuses olevate süstaldega.

Viirusesse nakatudes tekib äge maksapõletik iseloomuliku kollase tooni tekkimisega nahal ja limaskestadel. Kollasuse-eelne faas kestab keskmiselt 5-7 päeva. Kollatõvele viitab ka tume, kollakas-pruun uriin. Õigeaegselt ravitud haige paraneb paari kuuga ilma tüsistusteta. 10-15 protsendil haigetest võivad haigusnähud püsida või taastekkida kuue kuu jooksul. A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt kujuneb inimesel eluaegne immuunsus ehk uuesti sellesse haigusesse ei nakatuta.

A-hepatiidi vastu peavad olema vaktsineeritud vee-ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes ja toitlustusasutustes töötavad isikud.

Kaitse A-hepatiidi vastu tekib 2 vaktsineerimise järgselt, immuunsus püsib täiskasvanutel üle 25 aastat.

 

Hind:  38 EUR

 

A+B hepatiidi vastane vaktsineerimine

 

Kompleksvaktsiiniga, mis sisaldab nii A- kui B-hepatiidi vaktsiini, soovitatakse vaktsineerida neid, kes vajavad kaitset mõlema hepatiidiviiruse vastu ja kel pole varem kunagi tehtud A- või B- hepatiidi vastast vaktsineerimist ning kes pole kunagi A- või B- hepatiiti põdenud.

NB! Kui oled kunagi elus vaktsineeritud kas või ühe A või B hepatiidi annusega – palun konsulteeri meie spetsialistiga.

Kaitse A- ja B- hepatiidi nakatumise vastu tekib reeglina 3 vaktsineerimise järgselt.

 

Hind: 47 EUR

Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine

 

Puukentsefaliit on viirushaigus, mida levitavad puugid. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Kõige tõenäolisem nakatumise periood on aprillist oktoobrini, kui puugid on aktiivsed. Haigus võib kulgeda väga raskelt: enamusel juhtudest põeb inimene haigust gripitaoliste ilmingutega – peavalu, palavik, lihasevalu, kuid kolmandikul nakatunutest võib tekkida ajukoe või ajukelmete põletik. Rasketel juhtudel jäävad püsima kesknärvisüsteemi kahjustuse jääknähud. Puukentsefaliidi põdemise järgselt tekib eluaegne immuunsus, ehk uuesti sellesse haigusesse ei nakatuta. Puukentsefaliidi vastu soovitame vaktsineerida neil, kes töötavad või armastavad niisama käia metsa- ja pargialadel, liiguvad looduses. Puukentsefaliidi vastu peavad olema vaktsineeritud inimesed, kelle töö või õppimine on seotud metsanduse, põllumajanduse ja bioloogiaga ning need, kelle töö kohustuslikuks osaks on viibimine välitingimustes – nt teetöölised, geodeedid, metsatöölised, välitingimustes viibivad kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed jt.

 

Vaktsineerimine toimub kindla skeemi järgi: esmakordsel vaktsineerimisel tehakse 1. aasta jooksul 3 vaktsineerimist, 3 aasta pärast esimene kordusvaktsineerimine ja edasi iga 5 aasta järel üks vaktsineerimine.

 

Hind: 35 EUR

 

Difteeria-teetanuse vastu vaktsineerimine

 

Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus. Inimene on difteeriatekitaja ainus peremeesorganism. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Tüsistused võivad tekkida neerude, südame ja närvisüsteemi poolt, võib esineda ka pehme suulae lihaste halvatus ja kopsupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga. Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.  Teetanuse läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune.  Difteeria – teetanuse vastu peavad olema vaktsineeritud farmi- ja põllutöölised ning muud töö iseloomu tõttu pinnasega vahetult kokkupuutuvad inimesed. Kindlasti ka kaitseväelased, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, kirurgiliste erialade tervishoiutöötajad, veterinaartöötajad.

Vaktsineerime alatest 25 eluaastast, kuna riiklikkus immuniseerimiskavas toimub viimane vaktsineerimine 15-17 aastastel lastel.

Täiskasvanute korduvvaktsineerimine 1 annusega on soovitav iga 10 aasta järel.

 

Hind: 4 EUR

Kui soovid vaktsineerima tulla, helista palun ette ja broneeri aeg tel (+372) 58870131 või kirjuta info@heba.ee.

Ettevõttes kohapeal vaktsineerimiseks täida palun oma soov siin: küsi pakkumist